11. detsember 2007


Türgis on selline ilus komme, et iga linn ja piirkond on millegi poolest kuulus. Keegi kadedaks ei muutu, sest kõigil on midagi ette näidata. Kui tutvutakse, siis uuritakse kohe, kust inimene pärit ja siis küsitakse ka seda, et mille poolest see koht kuulus on. Näiteks on Trabzon kuulus oma leiva poolest, Elmalis on kõige paremad õunad, Izmiris kõige ilusamad tüdrukud ja Adanas maitsvaimad kebabid.



Eile käisin Heidil külas Finikes, mis on kuulus oma apelsinide ja mandariinide poolest. Uskuge või mitte, need jutud vastavad tõele! Sõin oma elu maitsvaima apelsini! Võetud otse puult, vihmapiiskadega värskendatud.. ja kätte sain selle apelsini otse aknast muuseas. Igas ilmakaares laiuvad majade vahel apelsini istandused nii kaugele kui haritavat maad jätkub - mäed tulevad mingil hetkel ette. Nagu varem juba mainisin, on mäed siin talveperioodil lumega kaetud, olenevalt aastast kuni mai-juunini välja.

Kommentaare ei ole: