Mereväeorkester

Tänase päeva suurem osa möödus nagu tavaliselt St. Poul´s Places. Õhtuks olin kutsutud aga kontserdile. Kutsujaks oli Merle, aga tegelikult ei teadnud ka tema, kuhu täpselt või mis kavas on. Ta oli omakorda saanud tasuta kutseid oma mehe kaudu endiselt mereväe komandörilt. Olin tegelikult juba ammu mõelnud, et oleks tore osaleda mõnel kultuuriüritusel.

Kontsert toimus Atatürgi nimelises kultuurimajas ja esinejateks oli Lõunamere Piirkonna Komandatuuri puhkpilliorkester. Võite omale ette kujutada seda tuttide ja vimplite merd.. Alguses pidas linnapea kõne, millele järgnes mereväelaste tervitus. Muusikapalad olid poliitiliselt korrektses järjekorras - 2 pala Atatürgile, sõjaväemarss, 2 rahvalaulu, läänepärased lood ja oodid Türgi noorusele. Kokkuvõttes oli see üks omapärane muusikaelamus, rahvas pandi kaasa elama ja need ei lasknud ennast mitu korda paluda. Plaksutati maruliselt, eriti laulude saatel, mis jutustasid kodumaa puutumatusest. Kõrvu jäid kõlama kaks rida:

Päike tõuseb koos meiega
Vihm sajab koos meiega

Meil lauldi omal ajal veidi tagasihoidlikumalt - olgu jääv meile päike.

Kontsert toimus uhkes valges hoones, kus etendatakse ka balette ja oopereid. Merle käis ka korra teatris, etenduse nimi oli "Veoauto" ja see rääkis viiest erinevast Türgi piirkonna autojuhist, kes tee peal kokku saades palju suitsetasid, ropendasid ja maha sülitasid. Etenduse tuum jäi arusaamatuks. Igal juhul ei lase ma end eelarvamusest kõigutada ja kui vähegi aega on, lähen mõnele etendusele :)