Turupäev

Täna külastasin oma ülikooliaegset pinginaabrit, kes on nüüd türgi mehega abielus ja elab Antalya kesklinnas. Ta on super kokk! Hapukurgid, mis ta mulle pakkus, olid valmistatud eht eesti retsepti järgi - mustsõstralehed olid kuivatatult kodumaalt toodud. Magustoiduks pakuti mannavahtu piimaga.. mm...

Peale sööki suundusime kohalikule reedeturule, mis oli end kitsastele tänavatele laiali sirutanud. Siit ostetakse nädalavaru puu - ja köögivilju ära, et ei oleks iga päev nende pärast muret, sest türklase tööpäevad on pikad. Suurtes valgetes jahukottides müüakse igale maitsele lahtist juustu, enne ostu võib muidugi kõike küsimatagi proovida. Turult võib leida ka kõikvõimalikku tarbekaupa alates sokkidest ja lõpetades ohvrilammaste nugadega ja konksudega, kuhu nad juba ohverdatutena riputatakse.

Ohvripüha ehk kurban bayrami saabub sel aastal üsna samaaegselt jõuludega. See on rituaalne osa muslimite iga-aastasest palverännakust Mekasse. Need, kes palverännakule ei lähe, toovad ohvri ligemal ära, mõni isegi oma korteris. Liha süüakse ise ja jagatakse vaestele.

Õhtune noortekas oli rahvarohke, külas olid ka mõned õpilased Ankarast, Filippuse koolist. Tehti palju muusikat ja joodi teed. Noortekad toimuvad reede õhtuti ja noortejuht saadab igaleühele juba lõuna paiku sms-i, et keegi tähtsat üritust ära ei unustaks. Kohale tullakse varakult, umbes 1,5 h enne algust, kes koolist, kes töölt ja tehakse lobisedes aega parajaks.