Uus kodu

Polegi veel teile rääkinud, et elan juba üle kuu aja uues kodus!

Mu koduke on tilluke... Nii ta on, aga armsaks ka juba saanud!

Tulika tänava majad on enamasti esimese EW ajal ehitatud paarikorruselised ahjuküttega puumajad. Minu maja on pruuni-kollase segune ja ehitatud 1936. aastal. Kõik maja sisustus on ka sellest ajast pärit, kindel see. Mu väike korter on täistuubitud suuri mööblitükke eelmistest perioodidest. Suure vaevaga sain omanikule selgeks teha, et ühest jube kobakast auklikust köögikapist tahaks küll loobuda. Omanik ei suutnud ära imestada, küsis, et kuhu sa siis oma asjad paned.. Elutoas laiutab kirjutuslaud-puhvetkapp ühes isikus. Seda võib vastvalt vajadusele ümber keerata ja kasutada. Hetkel on ta kirjutuslaua rollis. Suurt vaeva olen näinud ka kahe pehme tumbotška paigutamisega. Lõpuks leidis üks neist omale koha ahju taga, teine jäi kasutult keset tuba ootele.

Omanik tegi kohe alguses selgeks maja kodukorra - koridori tuleb kõigil koristada iga kolme kuu tagant, millega ma olin kohe nõus, ja ka ühiskasutatav WC tuleb puhas hoida! No mis mul saab olla selle vastu? Oli rõõm kuulda, et siin puhtust armastatakse. Hiljem sain aru, et hinnatakse ka haudvaikust. Mida vaiksemalt hiilid, seda parem sulle. Ja kui külalisi käib, siis parem käigu harvemini! No selle punkti vastu olen korduvalt eksinud ja ilmselt eksin ka edaspidi. Loodetavasti kaaluvad mu teised head omadused selle vajakajäämise üles.

Ühel päeval oli Jaanusega kokkulepe, et toob mulle ära sinise tugitooli, sest siin ei olnud ühtki kohta, kus mugavalt istuda. Juhtus nii, et mind ei olnud sel hetkel kodus, kuid Jaanus otsustas sellele vaatamata tooli korralikult ära toimetada. Ta ajas 86-aastase majaomaniku õhtul hilja maast lahti ja teatas, et siia on üks saadetis. Lasti sisse. Peale seda juhtumit ei ole majaomanikku näinud.

Nendele pisiasjadele vaatamata on siin tore - teise korruse köögiaknast näeb otse aeda, kus kevadel puhkevad õitsele õunapuud. Ka tubade aknad on aia poole. Vaid hommikul vara haarab kõrv vinguvat, möödasõitva trolli häält. Ma ei kannata trolle, kõige hullem liiklusvahend, mida tean. Ja ometigi tundub, et pean terve elu sellega kokku puutuma.

Rahul olen oma uue pesaga! Kuni järgmise kolimiseni!