23. jaanuar 2009

Setoma ja setokõsõ

Jõudnud üle riigipiiri Venemaa poole jahmatas mind sealsete inimeste eesti keele oskus. Pühapäeval kiriku ees kohmitsenud mees teatas, et siin ongi ainuõige eesti keelt rääkida. Metsa põues asuvad seto külad peidavad endas hindamatuid inimesi ja nende mõnusaid eluasemeid.





Kui kellegil tekib tahtmine seto külasid väisama minna, siis kõigepealt tuleks kindlaks teha, kus asub piiritsoon. Piiritsooni sisenemine nõuab eriluba ja see väljastatakse spetsiaalsest asutusest kas Petseris või Pihkvas tasuta 1. aastaks (kasulikum on see enne tulekut lasta sealpoolsetel tuttavatel ära teha). Ilma eriloata võib tekkida sekeldusi Vene piirivalvega, kelle valvsad silmad on igal pool, kahtlust võib äratada ka piiritsoonis pildistamine. Kui teil luba ei ole, tuleb olla valmis trahviraha maksmiseks, mille maksimum määr on 500 rubla.


Setokesed on sõbralikud ja suured lobisejad. Eesti keelse jutuvada sisse eksib tihti ära mõni venekeelne usutermin. Setokesed on vene õigeusklikud, kuid sellegipoolest ei külasta nad vene kirikuid, vaid neil on selleks puhuks oma pühakojad, mis teinekord on isegi vene kirikute kõrvale ehitatud. Mõnikord on aga pühakoda nii pisike, et sinna vaevalt paar inimest sisse ära mahub. Igast setu talust võib leida ka palvenurga, kuhu on nähtavale kohale asetatud Maarja oma lapsukesega. Venelased nimetavad neid poluvernikuteks ehk pooleusulisteks.




Palvela metsatukas

Setumaa lõpeb ära mõnikümmend kilomeetrit enne Pihkvat. Setu talud on asendunud vene majadega. Kõikjal mets ja kalarikkad jõed-järved.

Nastja lammastele õunu ja kartuleid hakkimas





Soe ja suur setu ahi, mis küll tavaliselt on valgeks lubjatud ja kus peal saab kange külmaga magada

Saun, kus ei tohi seina vastu toetuda - võib tahmaseks saada.,

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

Sellest pisikesest palkpalvemajast: http://www.setomaa.ee/index.php?id=c16a5320fa475530d9583c34fd356ef5&object_id=212

Mererohi