Esimest korda elus tunnen, et tahaksin koju... Kodus on lumetuisk ja vinge tuul akna taga, mõnus soe tekk, mida peale panna õhtul kui teleka ette magama jään... Puud, mis siis et hetkel raagus! Siin aga sõidad sadu kilomeetreid maha ilma, et maastik akna taga muutuks - ikka need samad päikeses pleekinud lubjakivi mäed ja nende vahel lõputud labürinditaolised vadid, mida mööda beduiinid oma kaamelitega linna poole liiguvad - sinna, kus on välismaa turistid ja nendel palju raha, mis on vaja neilt iga hinna eest kätte saada, mis kasu neid muidu siin pidada!!
Päike loojub kella poole kuue paiku, mil ärkavad ka kõige uimasemad linnastunud kõrbeasukad ja fellahid. Ärkamisest tuleb teada anda oma raadiokrapi viimase vindi peale keeramisega ja selle tänavapoolsele aknale asetamisega. Naabreid tuleb ju austada neile rõõmsat muusikat pakkudes!
Hulluks läheb asi siis, kui kvartalis avatakse uus pood. Raadiokrapp on asendatud renditud valjuhääldajatega, millest samuti viimast välja pigistatakse. Kogu tänav kaigub araabiakeelsest lembemuusikast, sekka mõni vana lääne hitt. Rahva kooshoidmiseks vaid muusikast ei piisa, kohale on kutsutud ka karkudel käijad, seelikukeerutajad ja suured karvased loomad, kes lapsi patsutavad. Selline trall kestab poole ööni. Ei ütleks midagi, kui ei peaks poole kahe paiku Kairo ekskursiooni huvilisi kokku korjama minema. Kahjuks ei ole kohalikud eriti head majandajad ja lasevad oma suure pidulikkusega vastavatud poekesel üsna ruttu hingusele minna. Ja oodata on üsna pea taas lärmakat õhtupoolikut.
Üle kõige kostuvad aga taksojutide kärsitud tuututamised. Nad on linnaliikluse korraldajad. Klientidejahil kiirustavad nad kõikidel sõidetavatel linnatänavatel. Üle tee minna üritajat märgates annavad nad gaasi ja signaali korraga. Kui jalakäija on siiski õnnelikult teisele poole teed jõudnud, vähendab ka takso kiirust ja hakkab liiklejal vaikselt järgi sõites oma teenust pakkuma. Turist ei peaks jala käima! Ta on rikas ja seetõttu ei ole vaja jalgu kulutada, vaid hoopis rahakotti. Kui jalakäija end ära laseb rääkida ja taksosse istub, siis selgub, et hinnad on ka siin viimasel ajal palju tõusnud!
Taksoga pikemaid otsi sõites võib kuulda ja näha nii mõndagi huvitavat. Nimelt tuleb läbida mitmeid turva kontrollpunkte. Kontrollpunktide läbimine on kõikidele tasuta, taksojuht aga arvab, et turist ei tea sellest midagi. Ta teatab linnast välja sõites mõne aja pärast, et ees ootab probleem. On vaja raha maksta. Kellele? Sõdurid.. Nad on väga jõhkrad ja ilma rahata ei saa.. 20 naela ajab asja ära! Ei, ma ei ole nõus maksma. Ok, 10 naela, taksojuht on nõus ise poole ära maksma! Küll on tore mees! ja nii abivalmis! ei ikkagi ei maksa, sest ei sõida esimest korda nendel teedel ja tean küll, et raha ei ole vaja maksta. Lõpuks naeratab taksojuht pettunult ja on nõus siis oma tutvusi kasutama meie heaks - sõdur on ju tema sõber ja laseb ta tasuta läbi! Sihtkohas uurib ta, millal tagasi sõiduks läheb. Kui selgub, et tagasisõitu ei ole, kiirustab ta kohe lähima rahvastatud tänavani ja laseb alustuseks rõõmsa törtsu signaali teatamaks oma kohalejõudmisest.
Kodus on hea juba selle pärast, et seal kõike seda ei ole..
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar